GRIPP

Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud ägeda algusega palavikuhaigus, millele on iseloomulikeks sümptomiteks peavalu, külmavärinad, halb enesetunne, lihase valud, higistamine, kuiv köha, neelamise valulikkus, liigeste valud ning silmade valguskartus.

Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust.
Praegu on enamlevinud A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Seega kõige õigem oleks gripi vastu vakstineerida septembrist-detsembrini, kuid pole ka praegu veel hilja.
Grippi haigestunu eritab viirust köhides, aevastades või siis süljepiiskadega saastunud esemete kaudu.
Viirus nakatab nina ja neelu limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku.
Haiguse peiteaeg on 1 - 4 päeva.

A-gripi raviks kasutatakse viirusevastaseid aineid - amantadiini ning rimantadiini.
Palaviku alandajana soovitatakse kasutada paratsetamooli, kui tarvitada apteegi käsimüügiravimeid nt. Coldrex, Fervex siis ei tohi paratsetamoli samaaegselt tarvitada, kuna need ravimid sisaldavad juba paratsetamoli. Jälgi raviminfot.
Soovitav on voodirežiim, rohkelt juua, vajadusel võib haigusnähtude leevendamiseks kasutada ka köharavimeid või siis valuvaigisteid.
Antibiootikumid viirustele ei toimi, neid kasutatakse ainult tüsistuste puhul - kui on tekkinud keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, bronhiit või kopsupõletik.
Ägeda haigestumise vaevused kestavad tavaliselt 3 - 5 päeva ning siis algab paranemine. Sageli püsib köha ja halb enesetunne veel mitu nädalat.
Gripiviirus võib harva osutuda ka eluohtlikuks - seda eelkõige imikutel, vanuritel ning nõrgestatud organismiga täiskasvanutel.
Gripiviiruse vastu tekivad küll veres ringlevad antikehad, kuid kuna pidevalt toimub viirustüvede muutumine, võib kergesti uuesti nakatuda.
Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid. Vaktsiinide puhul on aga see probleem, et viirustüved muutuvad pidevalt ning seega ei garanteeri vaktsineerimine, et inimese haigestumist ei põhjusta mõni teine viirusetüvi. Siiski on leitud, et vaktsineerimine aitab ära hoida umbes 70% rasketest, eluohtlikest nakkustest.

Organismi vastupanuvõimet viirusnakkustele tõstavad mõõdukas sportimine, saunaskäimine, tervislik toitumine - mille puhul on kaetud päevane vitamiinivajadus ning loomulikult ka positiivselt mõtlemine!