Puugid ründavad

“Puugihooaeg” kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on +5 , +7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.
Soovitatkse jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidi-vastase vaktsineerimise eest. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme kuni viie aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprilli kuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust.

Kus puuk varitseb?

1. Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja   lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.
2. Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale.

Puugihammustuse vältimiseks:

1. kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse; kasuta putukatõrjevahendeid;
2. pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.
   
3. kui puuk on hammustanud:
   
4. katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
   
5. kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
   
6. ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
   
7. võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
   
8. võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
   
9. pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
10. kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
    

Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi haigusnähud

1. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!
   
2. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
   
3. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
   
4. Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast.
   
5. Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.
   
6. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
   
   Tervisekaitseinspektsioon